Eile hommikul Pärnust Tallinna suunas liikuma asudes näidas kraadiklaas 18, poolel teel oli see 14 peale kukkunud. Täna hommikul aknast vihma põrnitsedes arvas ilm.ee soojakraadideks vaid 11. Ja vihma ladistas(b) ikka korralikult. Täielik oktoober.
Egas midagi, ajasin sooja Belstaffi jope selga, panin Urrile sületeki külge ja sõitsin tööle. Päris tore oli üle nii pika aja märjal teel liigelda, näkku taguvad piisad, eessõitvate autode veepilv ja muu kaasnev. Oleks pidanud maski ka pähe panema, vihmapiisaga vastu huult on ikka valus saada. Ehk tuleb ikka august ka veel tagasi.
Kristiine kaubamaja parklas nägin eile ilusat punast LX 125 cc Vespat ja sattusin ka omanikule peale. Esimene kord, kui see õnnestunud, kuidagi tore oli ühisest “lapsukesest” rääkida. Varguse mure ühendas ka hoobilt, ka temal oli eelmine roller varastatud.
Eelmisel nädalal jõudsin tagasi Tallinna ja sain enda suureks rõõmuks Urri remondist kätte. Lömmi kukutud külg ilusti sirgu lükatud ja üle värvitud. Huvitav oli see, et kuigi kere seest leidsime värvikoodi, siis värvija oli arvanud, et see liiga tume ja oma silma järgi värvi valmis seganud. Praegu tundub, et väga hästi segatud, täiesti ideaalselt sobiv toon. Maksma läks kahe küljepaneeli parandamine-värvimine ja pagasikasti pahteldamine-värvimine maksma 4 tuhat. Pagana kallis lõbu see rolleri külili viskamine.
Positiivse poole pealt jäi eelmisel nädalal Tallinnas kaks uut Vespat silma. Üks must ja teine punane, mõlemad vist 50cc LX-id. Juunis põristas must mitu korda mööda üks vanem manuaalkastiga PX ja eelmisest suvest on meeles üks beezh (vist) LX. Lisaks peaks üks suur 250 cc punane Vespa (põmtselt minu ratta koopia) olema. Rohkem väga ei teagi. Klubi loomiseks veidi vähe veel. Kahjuks pole kordagi olnud hetke, kus saaks otsa ringi pöörata, “kinni püüda” ja juttu teha.
Bensukanistrist aga nii palju, et sõber Sepp soetas endale vahepeal Yamaha Virago ja eile sõbranna juurest linna sõites sai tal ootamatult bensupaak täitsa tühjaks. Algaja asi (mittetöötavad märgutuled ei aidanud ka eriti kaasa)… Igatahes lõin Urrile hääled sisse ja läksin kanistrit ja bensiini otsima. Viimsi Statoilis teatas sõbralik tädi, et nädalavahetusega on kõik kanistrid ära ostetud. Heietasin mõtet 1,5 veepudel osta, tühjaks kallata ja sinna bensiin panna, aga lehtrit neil ka polnud.
Kanistri leidsin lõpuks Pirita Selverist (10 liitrine, 185.-, miks plastmass nii kallis on?), kütuse sealt samast Nestest ja saigi Sepp päästetud. Kanister kulub ehk kunagi pikemale reisile minnes ära, Urri 8-liitrine paak kannatab küll 220 km sõita, aga pikkadel distantsidel eeldab ikkagi tankimise planeerimist.
Sõber Henn külastas eelmisel nädalal Itaaliat ja sattus seal ühe huvitava Vespa / noateritaja otsa. Tänavanurgal seisis vana sinine PX, mille mootori külge oli ühendatud rolleri tagaosale ehitatud noaterituspink. Allpool ka väike videoklipp Vespast-noateritajast tööhoos.
Ühesõnaga, mõtlen ka endale 250GTS’i osta. Kuidas seda sinu arvates Eestis kõige mugavam teha oleks. Vespa enda lehel oli viide nagu müüks Vespat meil Aprilia esindaja. Et kas siis oleks mõistlik nende juurest alustada, või minna hoopis Lätti/Saksamaale? Rolleriga ma kunagi sõitnud pole, ning kangesti tore oleks enne tellimist korra proovida, kas see ikkagi on minu “asi”. Välimuselt igatahes on.
Kõige mugavam on minna Motoboxi, Vespa ära tellida ja paari nädala kuni kuu pärast see kätte saada. 250 GTS-i Eestis laos kellelgi vaevalt et on. Vespat müüb mõni maaletooja Eestis veel, aga mul puudub nende müügi ja hoolduse kvaliteedi kohta kogemus. Motoboxi, kust ise ostsin ja hooldust olen teinud, julgen küll kahel käel soovitada.
Välismaalt ostmisele (Läti ja Soome lähimad) tasub mõelda vaid siis, kui rahaline kokkuhoid märgatav või saaks mudelit, mida Eestis keegi maale ei too.
Ja üldse, kui ostma hakkad, siis telli ikka juba uus Vespa GTS 300 :)
Lisa: Käisin õhtul Motoboxist läbi, sealt kuuldu põhjal võib arvata, et peatselt saab neilt ka manuaalkastiga PX-seeriat tellida ning lähitulevikus ka GTS 300.
Modernvespa foorumi kasutaja kingnor tegi päris huvitava liigutuse - pistis foorumisse paar “värvi ise” pilti Vespa GTS mudelist. Tehes sellega lihtsamaks endale meeldiva värvi-, mustritevaliku katsetamise. Sest paljud Vespa-omanikud unistavad salaja sõiduriista omanäoliseks kujundamisest. Tore on see, et juba paari tunniga ilmusid mõned vägagi lahedalt kujundatud pildid välja. Mõned pildid siia ka:
Minu kujundajasilm on nõrk, laheda värvitöö vastu poleks aga midagi :)
Eelmisel nädalal Londonis Selfridges’i kaubamajas Ruby kiivreid imetlemas käies ei saanud kuidagi mööda kaubamaja vaateakende imetlemisest. Pea kõikide mannekeenide päid katsid Vespa uusimad retrostiilis kiivrid. Iroonilisel kombel neid kiivreid endid seal kaubamajas ei müüda :)
Igasugused “aastat toode” stiilis edetabelid on mõnikord väga küsitavad (kes koostas, miks koostas, mis alustel jne), aga toon ühe siinkohal ära (leidsin Motomaaniast järjekordselt). Itaalia ajakiri “Motociclismo” andis oma selleaastase “Bike of the Year 2008″ konkursil välja ka aasta rolleri auhinnad. Seda koguni kolmes “kaalukategoorias”. Kuni 50cc masinate seas võttis esikoha Aprilia RS, kuni 250cc jagatud esikoha Vespa GTS 125/250 ja üle 250cc maksirollerite kategoorias Yamaha T-Max 500. Allpool kõigi kategooriate esikümned. Loe edasi…
Tükk aega netis käinud sahinad ja hägused mobiiliga tehtud pildid said lõpuks kinnitust - Vespa tuli ametlikult oma uue, kõige võimsama GTS 300 i.e. Super mudeliga välja. Pressiteade on täis vahutavat lillelist juttu sportmudelist ja klassikalisest headusest, aga huviliste mitmed küsimused on täna veel vastuseta. Allpool täpsemalt.
GTS 300 Super on Vespa kõige suurema mootori töömahuga (278 kuupsentimeetrit) maksiroller, mille mootor on timmitud madalamaetel pööretel (eelmiste mudelitega võrreldes) parema tõmbe peale. Kui GTS 250-ga võrrelda, siis vastavad maksimaalne tõmme GTS 250 - 20,1 Nm @ 6500 ja GTS 300 - 22,3 Nm @ 5000. Tehnilise poole pealt on lõpuks Vespa ka tagarattale ketaspiduri peale saanud. Pettumust valmistab väiksema vennaga pea sama suur (või pigem väike) kütusepaak. Näis mis rehvid 300-le tehases alla pannakse, 250-l olevad Savad on küll üleüldise ostjate põlguse osaliseks saanud. Pressiteate ja olemasoleva tehnilise info põhjal muid sisulisi muudatusi polegi toimunud, küll on välimust siit-sealt värskendatud. Loe edasi…
Kirjutasin märtsis, et minu rollerile Vespa GTS-ile sobivad valge servaga rehvid tuleb ise teha. Vahepeal on olukord paranenud ning USA rolleripood Motorsport Scooters on rehvitootja Shinkoga koos erinevatele Vespa mudelitele istuvad kummid poodi toonud. Peale paari päevast kõhklemist tellisin endale täna komplekti kumme ära. Koos transpordiga kulub 200 dollarit (+ hiljem Eesti tolli- ja käibemaks) e. odava lõbuga tegu pole, aga edevus ja uudishimu on liialt suured. Shinko on vanematele 10-tolliste rehvidega Vespa PX-idele juba aastaid valge servaga (või whitewall nagu seda inglise keeles kutsutakse) kumme teinud, suurematele rolleritele oli seni ainus võimalus valge serv ise peale joonistada. Kui kohale jõuavad ja alla saavad, siis näitan pilte.
Tehnilised andmed ka: sisekummita, suurused 120/70×12 ja 130/70×12, kiirusreiting on 150 km/h, pildilt vaadates tundub olevat keskmine muster e. midagi sarnase Vespal tehase poolt alla pandud Savadel (mida vespasõitjad ise eriti kõrgelt ei hinda).
Ah jaa, pildil ei ole mina, vaid hoopis Max sellest USA rolleripoest.
Vespade külgkorvid pole kuigi levinud, aga siit-sealt neid tellida saab ja netis surfides leiab pilte nii Euroopast, Austraaliast kui USA-st. Volkswageni hipibussi kujuline külgkorv pani aga küll imestusest kulmu kergitama. Ja tuletas meelde Volkswagen Põrnika järelkärul veetavat rollerit.
