Täna Youtube’ist Märka mootorratturit! kampaania reklaamklippi leides meenusid päris mitmed muu maailma sama teema telereklaamid. Vaataja võib ise otsustada, kuidas Eesti reklaam võrdluse välja kannatab. Väike valik videoid allpool.

Pika algusega, aga eriti esimene klipp on oma ootamatuses vägagi meeldejääv.

Jälle ratastel

06. veebruar

Vahepealne paus puhkusest tingitud. Eile õhtul sain jälle ratastele, soojenduseks õhtupimeduses sõit Murastesse. Poolel teel jõudis pärale, et võib-olla kõige mõistlikum mõte polnud. Liikluse tipptund oli küll möödas, aga paar kraadi soe, üliudune ja niiske ilm sõitmist lihtsaks ei teinud. Kiivri visiir oli kogu aeg porine, vastutulevate autode tuled nähtavusele kaasa ei aidanud. Õnneks on maantee Murasteni peale suvist remonti heas korras, ei pea aukude pärast muretsema, samuti on tee joonestus hea. Tabasalust edasi oli õnneks liiklus hõre, seal kadus ka teeäärne valgustus ära ja võtsin kiiruse rahulikumaks, nii 70 km/h peale.

Kui väga vaja pole, siis selliste ilmastikuoludega enam maanteele sõitma ei läheks. Ja linnas kuluks hädasti kinda küljes olev visiiripuhastusriba ära. Selline pooljäik kummi-plastmassisegust riba, millega silme eest visiirilt vesi-pori maha tõmmata.

Täna tundsin vist esimest korda, et naelkummid oli ikka päris hea otsus. Igapäevasel koduparkla-töö sõidul on algus ja lõpp väikestel tänavatel, mida ei soolatata, seal ilma naelteta väga sõita ei tahaks. Bensiinijaamas oli ka libe. Ristmikel peatudes tegi nalja, et jalg libiseb alt ära, roller veab aga ilusti nii sõitma kui pidurdab. Autojuhte väga ei vahi, aga paar “mida see hull mõtleb?” pilku tuli küll. Samas jalgu ma kellelegi ei jää ja ei meenu talvest ka erilisi juhtumeid, kus mind millekski peetud pole. Paar rida vahetavat autot on üllatusmanöövrit tegema hakanud, seal võis süüdi olla ka minu nende “pimedas alas” paiknemine. Seepärast püüangi sõites alati kas kõrvalsõitva auto esiuksega kohakuti sõita või siis piisavalt ees-taga.

Lõuna paiku võiks minna natuke õue libedasõidu koolitust tegema iseendale. Kontori ümbruses head lumised tänavad, saaks veidi sõidukindlust juurde. Tänaseni tegelikult ei tea, kui palju gaasi keerata, pidurdada, kallutada libedamaga tohib.

Tervitaks siinkohal Jan-i, kes vist praegu 50-kuubikulise naelrehvidega rolleriga liikleb.

Varsti 8 kuud ratastel

03. detsember

Detsember jõudis kätte ja sain esimese sõidu tehtud. Eelmise nädala reede öösel Tallinnas maandudes tundus küll, et äkki enam ei saagi rattaid alla. Lund tundus juba piisavalt palju olevat. Laupäeval autoga liigeldes sõitis aga kusagil üks päris mootorratas vastu, mis lootust andis. Pühapäevase sooja ja vihmaga tõmbas Tallinna põhitänavad jälle puhtaks ja täna hommikul ronisingi “pulti”. 5 kraadi sooja on lausa rõõm sõitmiseks.

Päeval kontoriaknast paistev lörtsisadu tegi natuke murelikuks, aga õnneks oli libe vaid parkla, tänavad vaid märjad ja nähtavus autode poritormi tõttu visiiri taga olematu. Rahulikult pikivahet hoides sai aga avatud visiiriga ilusti sõita. Lenksumuhvi ei õnnestunud saada, aga paar posti tagasi räägitud ninjamaski ei oska küll ära kiita. Näol ja kaelal on mõnus soe.

Biker.ee-s käib tore “kõvatamiseema”, kes kauem sõita jõuab :) Et nii külm sõita poleks, siis loen vaikselt Austraaliale-tiir-peale juttu (aiäth oldmopedile viitamast). Ja teine viide ka - Vespa Vagabond on 30-aastane ameeriklanna, kes Vespaga läänekaldalt idakaldale sõitis.

+1 C kraadiga saab sõita küll. Nagu täna hommikul tõestatud said. Eksperimendi võimalikkust tõestasid ka vähemalt kaks teist tänaval nähtud rollerit. Tööle jõudes vilkus ekraanil juba +2. Temperatuurinäidiku vilkumine on midagi uut, ei tea kas Vespa püüab hoiatada, et ei peaks sõitma?

Tõtt-öelda pani hommikul kraadiklasi näit kukalt küll kratsima. Kodus näitas -3 kraadi, ilm.ee arvas, et paar kraadi üle nulli. Täiesti reaalne jäite oht. Panin ikkagi sõidujope selga ja proovisin parklasse kõndides tee libedust. Ei libisenud, nii otsustasingi proovida.

Külm hakkas ainult näppudel, kevadel-sügisel ideaalselt sobivad Urbano Tucano nahast kindad jäävad tänase ilma puhul selgelt liiga õhukeseks. Ja fliisist näomaski asemel võiks mingi windstopper variant olla küll.

Külmaga on probleemiks ka kiivri visiiri udutamine. Näomaskist tõuseb hingeaur otse üles ja udutab fooride all seistes visiiri ära, sõitma hakates võtab aega, enne kui see sealt kaob. Häirib ja ilmselt ka mitte kõige turvalisem. Olen lahenduseks võtnud foori all peatudes visiir üles tõsta ja sõitma hakates jälle alla lasta. Tüütu, aga vähemalt näeb ilusti sõita.