UrbaanUrr

Eelmisel nädalal jõudsin tagasi Tallinna ja sain enda suureks rõõmuks Urri remondist kätte. Lömmi kukutud külg ilusti sirgu lükatud ja üle värvitud. Huvitav oli see, et kuigi kere seest leidsime värvikoodi, siis värvija oli arvanud, et see liiga tume ja oma silma järgi värvi valmis seganud. Praegu tundub, et väga hästi segatud, täiesti ideaalselt sobiv toon. Maksma läks kahe küljepaneeli parandamine-värvimine ja pagasikasti pahteldamine-värvimine maksma 4 tuhat. Pagana kallis lõbu see rolleri külili viskamine.

Positiivse poole pealt jäi eelmisel nädalal Tallinnas kaks uut Vespat silma. Üks must ja teine punane, mõlemad vist 50cc LX-id. Juunis põristas must mitu korda mööda üks vanem manuaalkastiga PX ja eelmisest suvest on meeles üks beezh (vist) LX. Lisaks peaks üks suur 250 cc punane Vespa (põmtselt minu ratta koopia) olema. Rohkem väga ei teagi. Klubi loomiseks veidi vähe veel. Kahjuks pole kordagi olnud hetke, kus saaks otsa ringi pöörata, “kinni püüda” ja juttu teha.

Bensukanistrist aga nii palju, et sõber Sepp soetas endale vahepeal Yamaha Virago ja eile sõbranna juurest linna sõites sai tal ootamatult bensupaak täitsa tühjaks. Algaja asi (mittetöötavad märgutuled ei aidanud ka eriti kaasa)… Igatahes lõin Urrile hääled sisse ja läksin kanistrit ja bensiini otsima. Viimsi Statoilis teatas sõbralik tädi, et nädalavahetusega on kõik kanistrid ära ostetud. Heietasin mõtet 1,5 veepudel osta, tühjaks kallata ja sinna bensiin panna, aga lehtrit neil ka polnud.

Kanistri leidsin lõpuks Pirita Selverist (10 liitrine, 185.-, miks plastmass nii kallis on?), kütuse sealt samast Nestest ja saigi Sepp päästetud. Kanister kulub ehk kunagi pikemale reisile minnes ära, Urri 8-liitrine paak kannatab küll 220 km sõita, aga pikkadel distantsidel eeldab ikkagi tankimise planeerimist.

Sõber Henn külastas eelmisel nädalal Itaaliat ja sattus seal ühe huvitava Vespa / noateritaja otsa. Tänavanurgal seisis vana sinine PX, mille mootori külge oli ühendatud rolleri tagaosale ehitatud noaterituspink. Allpool ka väike videoklipp Vespast-noateritajast tööhoos.

Nii foto kui video autoriks on Henn.

Tegu pole küll rollerisõiduga, aga tüübi sõiduasend on liiga uskumatu, et seda siin demonstreerimata jätta :)

Kui roller ise millegipärast liikuda ei taha, või plaanis pikem autoreis, kuhu tahaks ka rolleri kaasa võtta, siis valikuid liiga palju pole. Olen ise olnud korra olukorras, kus pidin puksiiri tellima, et rollerit liigutada ja loomulikult tuli tavaline suur platvorm, kuhu rolleri peale tõstsime, rihmadega kõvasti kinni tõmbasime ja sõitis küll. Mõttetult suur ja kohmakas lahendus.

Teine variant on roller mikrobussi või väiksesse kaubikusse tõsta, kaldeest üles. Ainus teema jälle, et kuidas ta piisavalt tugevasti põranda külge kinnitada.

Kolmanda variandi leidsin täna Flickrist, kus keegi Vespa-armastaja on oma Honda Elemendi taha tugeva raami ehitanud, kuhu Vespa LX 50 (kaal kusagil 110-120 kilo kandis) peale tõstnud. Igasugune auto ilmselt sellist lisaraskust ära ei kanna, aga variandina täitsa huvitav.

Foto: targuman

Tihti ei pea kiiver olema mingi tehnoloogiaime või üliuudse ehitusega. Piisab, kui võtta tavaline firma tootevalikus olev kiiver ja sellele mõnus disain peale kleepida-joonistada. Wemar Helmets joonistas portsu kiivreid multikakangelaste Power Puff Girl’idega üle. Tulemus sobib minu sees elavale lapsele ülihästi :)

Müüakse neid vist ainult Itaalias, aga kindlasti leiab mõne veebipoe, kust tellida annab.

Link: Wemar Helmets