Ühesõnaga, mõtlen ka endale 250GTS’i osta. Kuidas seda sinu arvates Eestis kõige mugavam teha oleks. Vespa enda lehel oli viide nagu müüks Vespat meil Aprilia esindaja. Et kas siis oleks mõistlik nende juurest alustada, või minna hoopis Lätti/Saksamaale? Rolleriga ma kunagi sõitnud pole, ning kangesti tore oleks enne tellimist korra proovida, kas see ikkagi on minu “asi”. Välimuselt igatahes on.
Kõige mugavam on minna Motoboxi, Vespa ära tellida ja paari nädala kuni kuu pärast see kätte saada. 250 GTS-i Eestis laos kellelgi vaevalt et on. Vespat müüb mõni maaletooja Eestis veel, aga mul puudub nende müügi ja hoolduse kvaliteedi kohta kogemus. Motoboxi, kust ise ostsin ja hooldust olen teinud, julgen küll kahel käel soovitada.
Välismaalt ostmisele (Läti ja Soome lähimad) tasub mõelda vaid siis, kui rahaline kokkuhoid märgatav või saaks mudelit, mida Eestis keegi maale ei too.
Ja üldse, kui ostma hakkad, siis telli ikka juba uus Vespa GTS 300 :)
Lisa: Käisin õhtul Motoboxist läbi, sealt kuuldu põhjal võib arvata, et peatselt saab neilt ka manuaalkastiga PX-seeriat tellida ning lähitulevikus ka GTS 300.
Sait, kust video leidsin, väidab, et isegi oskus rolleri seljas nuudleid süüa ja juua, ei aidanud, kui politsei osavale juhile paar minutit peale video filmimist trahvi teha tahtis.
Selle asemel, et ise möliseda näitan hoopis webbikersworld.com videodemo. Ah jaa, näitan sellepärast, et tegu jälle ühe omapärase kiivriga. Mulle südamelähedase modernse retrojoonega liiga hästi ei haaku, aga oma modulaarsuses on sümpaatne.
Hommikul hoovist välja sõites pidasin Urri värava taga kinni, lükkasin talle külgjala alla ja läksin väravat sulgema. Võtmetega kohmitsedes kuulsin selja tagant ootamatult tühmi kolakat ja üle õla vaadates säras mu ilus punane Urr hommikupäikeses asfaldil külili. Ei tea, mis jonn talle pähe lõi. Või kuidas see jalg nii amatöörlikult alla sai.
Head uudised - Urr töötab nagu peab, uriseb ja sõidab. Halvad uudised - tagumine küljegondel on täitsa mölkis ja kriibitud värviga. Väike värvivaba ala on ka pakikastil, kriimud peeglil ja pidurihooval. Esigondli serval oleva kroomriba kaitses ära selle läbipaistvast plastist kattekiht. Küljegondel näeb nüüd küll kole ja justkui avarii üle elanu välja :( Kuidagi kurb tunne, oleks siis põhjusega mingi jama, et ise vastu seina sõitnud vms.
Eks tuleb Urr puhkuse ajaks kuhugi osavale remondimehele jätta, kes plekti sirgu taob ja midagi värvi osas välja mõtleb.
Reede õhtul Statoilis tankides näitas spidomeeter 7035, eile öösel kümmekond minutit peale südaööd maja ees parkides oli spidokal 7760. Tallinn - Haapsalu - Elva - Tallinn on tegelikult võimalik palju lühemalt läbi sõita. Koju unustatud teedeatlas ja soov pigem pisemaid teid pidi kulgeda venitasid sõidu pikemaks. Segaläbi mingeid muljeid ja märkmeid.
Pilt tehtud pühapäeval õhtul 8 paiku Elva lähistel.
Sõidutingimusi sai igasuguseid. Reedel tühi Vana-Haapsalu maantee, vaikselt hämarduv ilm ja kõrvades tiksuv muusika. Proovisin nimelt, kuidas kõrvatroppide asemel kõrvasiseste klappidega sõita on. Sai küll, aga liiga kõvaks ei tahtnud muusikat keerata ja tulemuseks oli segu tuulemürast ja vaiksest muusikast. Edasised sõidud tegin kõrvatroppidega. Loe edasi…
Ammu-ammu veebruaris reklaamisin juunis toimuma pidavat mopeedikokkutulekut ÜSSE 2008. Kuigi mul pole mopeed on osalejad välja öelnud, et sõltumata kubatuurist võivad rollerid ka kohale veereda. Nii põristangi reede õhtul kohale, et kaeda, mis värk on. Natuke on ärevus ka, ei ole mingitel kaherattaliste kokkutulekutel käinud ja Eesti mopeedi-rollerimaastikul tuttavaid suht vähe. Liituda pole kindlasti hilja, lisainfot leiab moped.ee foorumist.
Foto on aga varakevadisest Hamburgist pärit. Seal oli rollereid üllatavalt vähe, rõhk tundus rohkem jalgratastel olevat. Võib-olla oli ilm veel liiga külm ka.
See, et sügisel-kevadel vihmade ja poriga must sõita on, ei üllata ilmselt kedagi. Talvel kasutasin musta värvi Heldi jopet, mis pori osas üsna praktiline, sest väga ei paistnud välja, kui mustaks läks. Kõige rohkem sai sellest, kui porine ikkagi tegelikult on, käiste pealt. Kogu õhus olev sodi vajus mingi nipiga küünarnukipiirkonda, nii et kui jope toas ära kuivas, oli näha, et käistel on kerge porikiht.
Juba kuu aega sõidan aga beezhika-pruuni Belstaffi jopega (olen seda ka varem maininud, kuigi põhjalik arvustus mõlemale jopele tegemata) ja ei ole suvel midagi puhtam sõita. Õhk on täis tolmu ja õietolmu, mis kõik vaikselt jopele koguneb. Heledalt pinnalt on see eriti hästi näha ka. Parajalt tüütu, aga ehk tuleb lihtsalt sooja veega maha, kui puhastamist liiga kaugele tulevikku ei lükka.
Paar nädalat on rolleri kastis kaasa sõitnud topsihoidja. Selline, mis iminappadega ilusti metallpinnale kinnitub. Nüüd paar korda Statoili kakaotopsiga ära katsetatud ja töötab! Esimene kord loksutasin natuke topsikaane august välja, teine kord oli nipp juba näpus ja aukudest sõitsin veidi vaiksemalt läbi. Küll lendas tühi tops tänavakiiruselt hoidjast lihtsalt minema, järgmine kord teen kohe prügikasti juures peatuse. Konstruktsioon ise on mõnus kompaktne, et kui ei kasuta, siis pistan kas kindalaekasse või isegi jope taskusse. Ostsin topsihoidja koos valge servaga rehvidega Motorsport Scootersist.
Modernvespa foorumi kasutaja kingnor tegi päris huvitava liigutuse - pistis foorumisse paar “värvi ise” pilti Vespa GTS mudelist. Tehes sellega lihtsamaks endale meeldiva värvi-, mustritevaliku katsetamise. Sest paljud Vespa-omanikud unistavad salaja sõiduriista omanäoliseks kujundamisest. Tore on see, et juba paari tunniga ilmusid mõned vägagi lahedalt kujundatud pildid välja. Mõned pildid siia ka:
Minu kujundajasilm on nõrk, laheda värvitöö vastu poleks aga midagi :)
Tallinnas on täna üsna tuuline ilm, täitsa tore on sõita, liiga kaua on hea ilm olnud :) Lisaks tüüpilistele tuulekoridoridele, kus sõidad rahulikult ja siis äkki risttänavast korralik tuuleiil sind üllatada püüab, on õhk täis liiva, puu otsast langevat sodi ja muud. Lahtise kiivri ja prillidega natuke tüütu, aga nagu ütlesin - vahelduseks päris tore.
Paar päeva tagasi õnnestus Tallinnas jälle teist Vespat näha. Seekord vana manuaalkastiga mudelit, mille täpsem tuvastamine õhtuhämaruse tõttu küll ei õnnestunud. Ehk sama mudel, mida korra eelmisel suvel trehvasin? Keegi stiilse pintsaku ja retrokiivriga noormees istus pukis. Südame tegi soojaks, harva näeb ilusaid (modernseid) retrorollereid.
Peatükist “Kui ma ei sõidaks rolleriga, siis mul oleks…” - Triumph Bonneville sai 50 aastat vanaks. Siiani tootmises. Küll mitte originaalsisuga, aga üldvorm ja stiil on säilinud. Motoexpol sai tal seljas istutud, pagana kena ratas. Juubeli puhul disainisid tuntud filminäitleja ja motoentusiast Ewan McGregor ja legendaarne motoriietust tootev firma Belstaff enda spetsmudelid. Kui huvi, siis pikem lugu ja pildid ka.
Juba kuu aega sõidan aga beezhika-pruuni Belstaffi jopega (olen seda ka varem maininud, kuigi põhjalik arvustus mõlemale jopele tegemata) ja ei ole suvel midagi puhtam sõita. Õhk on täis tolmu ja õietolmu, mis kõik vaikselt jopele koguneb. Heledalt pinnalt on see eriti hästi näha ka. Parajalt tüütu, aga ehk tuleb lihtsalt sooja veega maha, kui puhastamist liiga kaugele tulevikku ei lükka.
Paar päeva tagasi õnnestus Tallinnas jälle teist Vespat näha. Seekord vana manuaalkastiga mudelit, mille täpsem tuvastamine õhtuhämaruse tõttu küll ei õnnestunud. Ehk sama mudel, mida korra eelmisel suvel trehvasin? Keegi stiilse pintsaku ja retrokiivriga noormees istus pukis. Südame tegi soojaks, harva näeb ilusaid (modernseid) retrorollereid.