UrbaanUrr

Paar nädalat tagasi kirjutasin body armor’ist ja kommentaarides läks veidi laiemaks turvalisuse teemaliseks arvamiseks. Alati sõnakas Oldmoped arvas, et roller sai tehtud puhta riide sõiduvahendiks ja on eelkõige seda ka täna. Ehk igasugused kohmakad turvalised ja/või turvaelemente sisaldavaid riided ei haaku hästi rolleri kui linnasõiduki stiiliga. Olulisem on kiire kodu-kontor-linn-kodu kulgemine, alati ei tea, kuhu päev viib ja kas korralik mootorrattahiire riietus pärastlõunasele kohtumisele või arstikülastusele sobib. Kes proovinud, see teab, et jopede-pükste selga ajamine on suht tüütu tegevus.

Foto: ben+maggie

Huvitava kokkusattumusena kerkis pea samaaegselt biker.ee foorumis üles teema “Varustus kohustuslikuks“, mille kohaselt Eesti seadusloojate seas idaneb mõte lisaks kiivrile veel turvavarustust mootorratturitele kohustuslikuks teha. Kommentaarides käis päris kõva andmine, peale ei jäänud ühtki seisukohta, lõbu oli aga laialt. Endal veendumus, et kiiver kiivriks, aga ülejäänud varustuse osas peaks iga ühe enda otsustada olema, mis tal seljas on. Hetkel äraootav seisukoht, et eks näeb, kaugele plaan jõuab.

Praegust ehk veidi segase eesmärgiga posti innustas aga kirjutama Modernvespa foorumist leitud teema “Safety versus Survivability“. Endine helikoptripiloot ja turvainstruktor-õnnetusuurija kirjutab põhjalikult sõjaväe põhimõtetest “turvalisuse” ja “ellujäädavuse” printsiipides.

“Safety” are the practices we followed to prevent mishaps. This not only included extensive training, by-the-book operations, extensive education and the like, but the thorough investigation of every mishap to gain lessons that could prevent future mishaps.

“Survivability” refers to the steps we took to make a mishap as survivable as possible. For many years, we simply lumped “survivability” in with aviation safety, but by the 80’s we began to realize that while “survivability” was a critical issue, it was a discrete subset of concerns from “Safety” itself. For example, a protective helmet does not increase “Safety”, but it does increase, within limits, “Survivability”.

Ehk kiivrid-seljakaitsmed-tugev sõiduriietus on vaid vahendid ellujäämise võimaluse suurendamiseks. Tegelik turvalisus tuleb õigetest sõiduvõtetest, olukorra hindamisest, lauslolluse (purjus peaga, väsinult, liiga kiirest jne sõitmine) vältimine, ratta ja enda võimete tundmisest. Kui see pole paigas, siis jääb tõesti üle loota, et seljas oleva varustuse tootja päris asjata raha ei küsi.

Seal samas teemas on päris huvitavat statistikat kaherattaliste õnnetuste põhjuste osas. Eks statistikat annab igat pidi väänata, aga kui tänast Eesti statistikat vaadata, siis tundub küll, et enamus mootorratta või rolleriga juhtunud õnnetustes on suur osa süüst kaherattalise juhil. Igatahes soovitan lugeda, kui vähegi inglise keel suus.

Täiendan veelgi. Foorumit edasi jälgides on huvitav Eesti ja USA vahel paralleele tõmmata. Teema autor toob välja trendi, kus tõusvad bensiinihinnad muudavad rolleri järjest popimaks liiklusvahendiks. Tulemuseks istub rollerite rooli palju vähese või puuduva kogemusega juhte. Samal ajal ei ole USA autojuhtidel ilmtingimata sõidukogemust olukorras, kus tänavaid ja ka maanteed tuleb jagada märkimisväärse hulga kaherattalistega. Üsna sarnane olukord Eesti viimase paari suve kogemusega, kus langenud rollerite hinnad, tõusnud jõukus on tänavatele toonud nii rohkem rollereid, mille roolis pigem noored ja vähese liiklemiskogemusega tegelased, kui ka rohkem autosid. Tulemuseks üsna tuleohtlik kompott.

Sildid: arvamus, õnnetused, foorum, turvalisus, varustus