Body armor (turvapüksid-pluus? kaitsmetega särk ja püksid?) on korraliku mootorrattajope alternatiiv. Näiteks neile, kes ei leia endale meeldiva stiiliga “päris” motojopet ja tahaks oma tavalise nahktagi, parka või ülikonnaga edasi sõita. Samuti hea suvel, palava sõiduilmaga kandmiseks. Piltlikult öeldes on tegu tugevalt keha ümber hoidva särgiga, millesse sisse õmmeldud õla- ja küünarnukikaitsmed, osadel versioonidel ka selja- ja rinnakaitsmed. Motokrossitajad on sellist “rüüd” juba ammu kandnud, tänavasõitu sobivad variandid on pigem viimaste aastate lisandus.
Tootjaid on kindlasti palju, ise surfisin veidi Bohni kodukal, sest seda firmat soovitati Modernvespa foorumites. Naistele paremini istuvat versiooni teeb Cameleon, aga sealt vesti tellinud Modernvespa lugeja polnud päris veendunud Elan Invisible Armor‘i kaitsevõimes - kaitsmed veidi väikesed ja ei tundu nii tõhusad, kui korraliku tagi sees olevad. Camelon olla lubanud, et aasta teises pooles tuleb tõhusamat kaitset pakkuv mudel välja.
Eesti suved võivad kohati päris soojaks minna, eriti aeglases linnaliikluses passides, et motojope, millel küll vooder välja käib ja jahutusavad ka olemas, võib ikkagi liiga palavaks osutuda. Kui lisaks soov armsaks saanud, kuid ebaturvalise jope või linnariietega sõita, siis tasub body armorit (näiteks ülemisel pildil olevat Bodyguard Airtex särki) kaaluda küll. Muuseas, palava sõidujope alternatiiviks on ka nn mesh-joped, mis õhu läbilaskvast materjalist tehtud, kuid õlgades-küünarnukkides korralikke kaitsmeid sisaldavad. Eesti poodides saada olemise kohta ei oska midagi öelda, ei ole eriti motopoodides ringi surfinud.
Tunnistan ausalt, et eelmisel suvel sai palavate ilmadega väga suviselt - särgi, lühikeste pükste ja plätudega sõidetud. Väiksemgi kukkumine lõppeks sellisel juhul väga kurvalt. Näis, kas sel suvel sama moodi lollisti riskin või hakkab vanuse lisandudes ka turvalisus olulisemaks muutuma :)
Sildid: body armor, kaitsmed, turvalisus, varustus
mai 5th, 2008 at 1:28 am
Ma selline ebapopulaarse mõtteviisi pooldaja, et minuarvates kiputakse igasuguste turvameetmetega tihti üle pakkuma. Saan aru kaitsmete vajadusest krossi ja ringrajal, kinnise kiivri vajadusest 200+ kiirustel… aga tavalises tänavasõidus, rolleri, mopeedi või isegi suure cruiseriga kulgedes tõenäoliselt ei tõmba kinnist kiivrit kunagi ilma relvaähvarduseta pähe ja olen oma sõiduvarustustest alati esimese asjad “taskutest” kaitsmed välja korjanud. Minu jaoks on sõiduvarustus kaitse ilmastiku ja tuule eest.
Igasugused “KÕIKE VÕIB JUHTUDA” ei ole minu jaoks kunagi argumendid - ka tänaval jalutades või kõrval asuvalt ehituselt tellisega pähe saada või ülekäigurajal sust roolijoodik üle sõita.
Kui kinnise kiivri tõttu ei ole näol tunda tuuleõhku, ei kuule ümberringi toimuvat ja ka vaateväli on piiratud; kui igakord tuleb enne sõitma minekut ajada selga raudrüü… siis ma parem sõidan autoga või käin jala, sest kogu kaherattalisega mõnusa kulgemise võlu on seljuhul nagunii kadunud.
mai 5th, 2008 at 3:05 am
Hmm… ma olen südamest nõus sellise seisukohaga. Aga kui ma vaatan statistikat, et 25% kukkumisel saadud peavigastustest tuleb lõua-näo piirkonda, siis pikematele kiirematele maanteesõitudele minnes natukene paneb kukalt kratsima. Modernvespa foorumites on “ATTGATT police” väljend kasutusel. Need on need vennad, kes alati tuututama hakkavad, et täisvarustus peab kogu aeg seljas olema.
Ah jaa, teine statistiline näitaja olevat see, et enamus mootorrattaõnnetusi juhtub linnakiirusel kodu lähedal.
mai 5th, 2008 at 3:23 am
jah, minagi olen eelkõnelejaga nõus, et kuidagi kurb on ennast raudrüütada, selleks, et rollerdamisest rõõmu tunda.
samas, algaja sõitjana, tajun ohtu eriti teravalt kui tänaval sõidan.
a ma tahtsin sult, siim, küsida, et palju sa kukkunud oled sõitmise ajal? ja millistes olukordades?
mul endal on tunne, et kui juba kukun liikluses, siis saab olema suur katastroof niiehknaa.
mai 5th, 2008 at 3:34 am
Kuulun nende sõitjate hulka, kes veel kukkunud pole. Ei rolleri ega motikaga. Tüdruk on korra rolleri külili pannud, seda seisu pealt, läks tasakaal ära ja ei jõudnud üleval hoida. Teise korra pani autokoolis motika väikese hoo pealt keerates ja pidurdades külili.
mai 5th, 2008 at 8:41 am
Motorolleri kui sellise algne mõte ju oligi tavalise ja puhta riide sõiduk, mis andis sellele põhilise eelise mootorratta ees - selle asemel, et omale nahkmantel selga, suured saapad jalga ja kiiver pähe panna, ja mootorratta selga ronida ning pärast mehe moodi bensiini järgi lõhnata, oli roller ülikonna ja kleidi sõiduk. Sellepärast ka täielikult katud istmealune mootor, pori ja vee eest kaitsev esikilp ja põrand ning lihtne isteasend. Minu jaoks on rollerite mõte just täpselt seesama ka tänapäeval. Kohe mitte ei tule tahtmist selleks, et näiteks 10km kaugusele poodi kohvikoort ja sooje saiakesi tooma sõita, vedada selga nahkasid, teha ette karutapjanägu ja tähtsalt chopperi või superbike selga ronida. Piisavalt on kogu rolleri- ja mopeedisõidu ilu ära rikutud juba kiivri kui sellise kandmiskohustusega, kui kogu muu staff ka sinna veel juurde tuleb, siis on selle sõidukikategooria sõiduki pidamine lihtsalt mõtetu - olgem realistid - sõiduomadused ja juhitavus on enamusel mootorratastel rolleritest paremad.
mai 7th, 2008 at 1:16 am
http://www.biker.ee/phpbb/viewtopic.php?p=281068#281068