Nädalavahetusel astusin Tartus Motoexoticalt läbi. Palju asju kordus Tallinna Elumotolt, aga nii mõndagi oli uut. Ruumi oli rohkem, trügimist vähem, motikate seljas istuvaid tshikke polnud ka liiga palju. Rohkem ruumi tundus olevat motoklubidel ja ühes hallis jagus ruumi suurele söögialale, mis omavahelisele suhtlusele ilmselt hästi mõjus. Tallinnast ei mäleta ka tätoveeringubokse ja rolleriklubi polnud seal samuti väljas.
Esialgu pikemalt kirjutada ei jõua, aga Motoexotica fotogalerii sain välja.
Juhuslikult, nagu netis ikka, leidsin täna uusmeremaallaste thescooterreview.com-i, mis üsna värske, kuid sisaldab juba praegu üle paarikümne rolleriarvustuse, ohutusteemalise loo, erinevate rolleritootjate tutvustusi, veidi hooldusest, erinevate maade mopeede (rollereid) reguleerivatest seadustest jne. Kirjutatakse mõnuga, paraja huumoriga ja asjatundlikult. Tegijad ise on võtnud eesmärgiks saada interneti kõige põhjalikumaks rolleriteemade allikaks.
Viide: www.thescooterreview.com
Järgmises Motomaanias kirjutab Oldmoped YAmaha Giggle’ist, mis hetkel tema käsutuses testimiseks. Mõned pildid ja paar lauset juttu on moped.ee foorumis lugemiseks väljas. Praegune lumeuputus jätab küll testimisele vist oma jälje.
Ma suur rollerituunija või modifitseerija pole, aga retrolike valge servaga rehvidest unistan väikestviisi küll. Nagu juuresoleval pildil näha, siis sobivad Vespa GT-le täitsa hästi. Sellel konkreetsel mudelil on veel mõned lisa kroomribad küljes. Kahjuks keegi maailmas 12-tolliseid valge servaga (whitewall nagu neid inglise keeles kutsutakse) rehve ei tooda, küll on saada 10-tolliseid, mis Vespa vanematele mudelitele sobivad.
Õnneks on nutikad inimesed kokku seganud kummivärvid, millega ise rehve valgeks värvida. Üks variant Islandilt, teine Belgiast. Islandi tüübi lehel on piisavalt põhjalik ülevaade, kuidas kogu värviteema töötab, lisaks üsna mahukas galerii erinevate tulemustega. Kuna millalgi suvel uue rehvipaari peale mõtlema pean hakkama, siis väike mõte, et prooviks nad ära ka värvida. Mis ikka väga untsu minna saab? :)
Guardian pani kokku nimekirja 10 Euroopa parima mootorrattateega. Aluseks sõidumõnu e. parajalt häid kallutamiskurve, hea nähtavus, kvaliteetne asfalt ja hingematvalt ilusad vaated. Nimekirjast Eestile kõige lähemale jääb Norras asuv kurviline teekond Bergenist Geirangerisse (pildil teekond Google Mapsis nähtuna).
Kui vahepeal tundus, et ilmad kisuvad õige soojaks ja saab sõiduteki ning lenksumuhvid rollerilt maha võtta, siis viimane nädal on päris “talvine” jälle olnud. Lumehelbeid langes iga päev ja kohati olid sõiduolud just nähtavuse pärast üpris kehvad. Kaherattalisi on linnas ikkagi rohkem näha olnud, nädalaga 3-4 rollerit ja teist samapalju motikaid silma jäänud.
Teen vahepeal jälle väikese pausi ja lähen vaatan, kuidas Hamburgis rollerielu elab. Ilm on seal üsna samakehv, kui meil praegu. Järgmisel nädalavahetusel Tartusse Motoexoticale uudistama. Ja kui tagasi tulen, siis kirjutan Motoboxis müüdavast Gilera GP800-st (839 cm3 “roller”), kurjakuulutava välimusega Gilera Fuoco 500-st, Alpinestari uuest Nero linnasõiduriidekollektsioonist, sellest, miks äkki ei peaks avatud kiivriga sõitma. Ah jaa, mu lemmik motikatagide tegijal Belstaffil on uus kollektsioon väljas (pildil üks legendaarsemaid sõidujopesid üldse - Trialmaster).
Roof-i Boxer-nimeline kiiver on üks omapärasema välimusega kiivreid maailmas. Tõsi, paremini sobib ta ehk mõne streetfighteri või kurja välimusega Harley selga, aga miks mitte ka mattmusta MP3 või muu välimuselt sobiva sõitja ja rolleri juurde. Kuigi Boxer V mulle meeldib, siis vist isegi punane mudel näeks Vespa kukil veidi liiga veider välja :)
Praegu on tootmises juba Boxeri teine põlvkond (lisandusid ventilatsiooniavad, parandati natuke kinnitusi ja visiiri liikumismehhaniste), aga eBay’s hindu surfides tundub, et ka esimese versiooni hinnad pole eriti langenud. Omapärane kuju on inspiratsiooni andnud paarile päris võikale isevärvitud mudelile. Allpool mõned pildid, Roof Boxeri ja Roofi teiste mudelitega saab Roofi kodulehel tutvuda, või lugeda WebBikerWorldis Boxer V mudeli arvustust.
Vespade külgkorvid pole kuigi levinud, aga siit-sealt neid tellida saab ja netis surfides leiab pilte nii Euroopast, Austraaliast kui USA-st. Volkswageni hipibussi kujuline külgkorv pani aga küll imestusest kulmu kergitama. Ja tuletas meelde Volkswagen Põrnika järelkärul veetavat rollerit.
Kasutaja padua on moped.ee foorumis kirjutanud lühikese loo nimetust hiina rollerist.
Olen regulaarselt ise teinud kõik hooldused ja õlivahetused.uuel Rolleril käisin ka kõik poldid mutrid üle ja määrisin trosse. Nii pean ka täpset sõidupäevikut.Uuel rolleril leidsin vigadest ühe lahtise pakiraamipoldi, vale keermega kinnitatud karburaatori ja õhupuhasti vahelise klambri.esimese 100 kilomeetri läbimisel kadus üks esimese pidurisadula polt. See sai asendatud ja on kestnud tänaseni.
