UrbaanUrr

Täna tundsin vist esimest korda, et naelkummid oli ikka päris hea otsus. Igapäevasel koduparkla-töö sõidul on algus ja lõpp väikestel tänavatel, mida ei soolatata, seal ilma naelteta väga sõita ei tahaks. Bensiinijaamas oli ka libe. Ristmikel peatudes tegi nalja, et jalg libiseb alt ära, roller veab aga ilusti nii sõitma kui pidurdab. Autojuhte väga ei vahi, aga paar “mida see hull mõtleb?” pilku tuli küll. Samas jalgu ma kellelegi ei jää ja ei meenu talvest ka erilisi juhtumeid, kus mind millekski peetud pole. Paar rida vahetavat autot on üllatusmanöövrit tegema hakanud, seal võis süüdi olla ka minu nende “pimedas alas” paiknemine. Seepärast püüangi sõites alati kas kõrvalsõitva auto esiuksega kohakuti sõita või siis piisavalt ees-taga.

Lõuna paiku võiks minna natuke õue libedasõidu koolitust tegema iseendale. Kontori ümbruses head lumised tänavad, saaks veidi sõidukindlust juurde. Tänaseni tegelikult ei tea, kui palju gaasi keerata, pidurdada, kallutada libedamaga tohib.

Tervitaks siinkohal Jan-i, kes vist praegu 50-kuubikulise naelrehvidega rolleriga liikleb.

Sildid: naelkummid, ohutus, talv