UrbaanUrr

Selle saidi pealkiri kohustab lõpuks kirja panema rolleriga talvesõidu ABC. Olen jupphaaval erinevatest asjadest kirjutanud ning lisaks palju netist juurde lugenud, aga ei tea, et väga head eestikeelset ühest lugemist oleks. Praegused ringi põristajad avastavad ise katsetades, aga ehk aitab järgmisel talvel siinne tekst mõnel uuel proovijal hooaja pikemaks venitada.

Hilissügisel, talvel ja varakevadel sõites tuleb kolmele asjale tähelepanu pöörata - iseendale, oma rollerile ja sõiduoludele. Loetu põhjal kipub Eesti rollerifoorumites tähelepanu olema vaid naelkummidel ja gondlikaitsetel. Minu arvates on sõitja ise kõige olulisem nii et alustame sellest.

Foto: mennyj

Sina ise e. kuidas keha soojas hoida

Kõige olulisem on keha soe, kuiv ja turvaline hoida. Rolleri seljas istuv keha sooja ei tooda, külm tuul see-eest jahutab liigagi hästi. Põhiliseks vaenlaseks ongi alajahtumine ja külmakahjustused kehast väljaulatuvatel osadel. Määravat rolli mängib siin tuul, mis reaalse temperatuuri kõvasti allapoole tirib. Nii tunneb keha 0 kraadi juures 50 km/h kiirusel -5 kraadist temperatuuri. Sellisel juhul võtab alajahtumine ja külmakahjustuste tekkimine aega 30 minutit (vt. lisaks windchill factor Wikipedias). Lahenduseks on korralik külmailma sõiduvarustus.

Kihiline riietumine.

Esimeseks kihiks sobib hästi tavaline talispordiks mõeldud soe aluspesu, lisakaitset pakub windstopperiga pesu, millest viimasel ajal natuke kirjutanud olen. Kindlasti ei tohiks alumiseks kihiks puuvill olla, sest see pole hingav materjal ja ei vii niiskust kehast eemale. Teise kihina kannan ise neid riideid, millega päeval kontoris toimetan e. siis tavalised päevariided. Pikemale sõidule minnes tasub teiseks kihiks kasutada pikema varukaga särki, kolmandaks sooja fliisi (windstopperi kiht tuleb jälle kasuks) ja kõige peale soe mootorrattajopp.Korralikul jopel on õla- ja küünarnukikaitsmed ning tasku seljatoe jaoks. Lukud peaksid olema peidus, sest sealt vahelt puhub tuul sisse. Kasulikud on ka jope allääres ja vöökohas olevad pingutid, et veelgi õhu liikumist takistada. Häda korral ajab asja ära ka suusa-lumelauajope, nende tuule- ja soojapidavus on samuti hea, kuid materjal pole nii tugev ja puuduvad kaitsmed e. kukkumise korral paned on risk suurem.Pikemaid otsi sõites tasuks kaaluda ka nn kidneybelt e. “neeruvöö” kasutamist. Tegu on laia vööga, millel kaks eesmärki - selja toestamine ja soojendamine. Alaselg on pikal külma ilma sõidul üks nõrgemaid kohti.

Kaelakaitse.

Jope ülemise ääre ja kiivri vahelt tuleb alati natuke tuult sisse ja jahutab nii rindkere kui pead. Peale mõningast katsetamist soovitan windstopperiga sooja kaelasidet, mis ulatub sügavale rinnale, et kindlalt jope all püsida ning mis ülevalt vähemalt lõuga katab. Lahtise kiivriga sõitja võiks mõelda korraliku ninjamaski peale, mis vaid silmad välja jätab. Bensiinijaama jalutades veab enda bandiidivälimusele mõtlemine suu muigvele, aga kogu nägu ja kael on ühe hoobiga soojas.

Kindad ja käte soojus.

Näpud ja käed on rolleriga sõitmisel kõige külmakartlikumad kohad, soojus läheb sealt kiiresti kaduma ja kehalise tegevuse puudumisel keha käsi ei küta. Muretseda tuleks väga korralikud kindad, veelgi paremad on käpikud või poolkäpikud, kus kolm “sõrme”. Otsida tasuks soojapidavaid Thinsulate’i kihiga ning pikki, jope peale ulatuvaid kindaid, nii vähendad võimalust, et tuul jope varrukaotsast sisse poeb. Alternatiiv on kasutada lenksumuhve, mis tuult tõrjuvad ja käed soojad hoiavad. Eestis võib probleem tekkida sobiva mudeli leidmisega.

Püksid ja saapad.

Jalgade soojas hoidmisega on päris mitmeid alternatiive. Mina eelistan hetkel tavaliste teksade alla tõmmata windstopperiga pikad soojad pesupüksid, koos sületekiga (allpool pikemalt) on see -5 C - +5 C kraadi juures täiesti piisav. Teine variant on tavaliste pükste peale tõmmata windstopperi ja veekaitsega sõidupüksid. Nende valik on üsna lai, õhukestest suvistest vihmapükstest paksude ja põlvekaitsmetega mudeliteni. Kolmas alternatiiv on kasutada mäesuusapükse, mis samuti valmistatud tuult ja külma silmas pidades. Igal juhul peaksid püksid olema piisavalt pikad, et istudes liialt üles ei kerkiks ja sääred tuule kätte ei jätaks.

Jalgade soojus pole mulle seni väga muret teinud, rolleri eeliseks on tavaliselt suhteliselt lai esiosa, mis tuult nagunii takistab. Kui jalgadel ikkagi külm on, siis tuleks kindlasti mõelda soojemate kõrgemate saabate peale ning kanda kasvõi mitut kihti sokke - mäesuusa ja mägimatkade sokid on hea valik.

Elektrisoojendusega vestid.

Rollerisõitjate hulgas teab mis levinud pole, sest seni on enamus mudeleid nõudnud mootorratta vooluskeemi ühendamist ja on seega kohmakad. Hiljuti lugesin Jetti patareitoitel töötavast elektrivestist, mida võiks pikemaid sõite sooritades kaaluda.

Foto: Andreas Solberg

Kiiver ja pea soojas hoidmine.

Enamik talvel sõitjaid on raudkindlal veendumusel, et talvel saab sõita vaid täiskiivriga. Nii ei lähe pea kaudu keha soojust eriti kaduma ja kergesti uduseks muutuv visiir on selle eest väike hind. Pealegi saab visiiri uduvastase vedelikuga töödelda. Mina väidan, et saab talvel ka lahtise kiivriga sõita, kuid nagu juba kirjutasin, siis soovitatav on vaid silmad välja jättev ninjamask soetada. Vaid suud, nina ja põski kattev mask hoiab samuti sooja, aga kiivri servade alt/vahelt läheb tublisti tuult sisse. Poolkiivriga sõites tasub kaaluda sõiduprillide kasutamist, et silmi külma tuule eest kaitsta (kui kiivri visiir seda piisavalt hästi ei tee). Külmast tuulest vett jooksvate silmadega sõitmine on üpris ohtlik tegevus.

Kui sõites ikkagi külm hakkab, siis tuleb paus teha. Jonnakalt edasi sõita muutub väga kiiresti ohtlikuks, sest jahtunud inimese keha hakkab omavoliliselt protsesside prioriteete muutma - keha soojas hoidmine muutub olulisemaks mõtlemisest, nägemisest ja reageerimisest, mis tähendab, et sõitmine muutub sulle endale ohtlikuks. Pea mõnes bensiinijaamas või kohvikus kinni, võta üks soe kakao ja soojenda keha üles.

Rolleri talvevarustus ja korrashoid
Tuuleklaas.

Eestis eriti tuuleklaasiga rollereid ei kohta, paljudele mudelitele seda ei pakutagi, ja kui ka pakutaks, siis noored sõitjad ei pea tuuleklaasi lahedaks. Tegelikult on tegu hea tuuletõkkega, mis just talvel väga kasuks tuleb. Tuuleklaase on eri suuruses, väiksest veerandklaasist kõrge juhti peitva täisklaasini. Esimene jääb talvel natuke pisikeseks, suur klaas võib aga nähtavust segama hakata. Ees-sõitvad autod keerutavad kõvasti porist vett ja lörtsi üles ja peagi pole klaas enam läbi nähtav. Ise kaalun väikselt klaasilt poolkõrge peale üle minemist, et keha ja kaela rohkem külma tuule eest kaitsta.

Sületekk.

Korralikku sõidujopet omavad pea kõik, kuid vee- ja tuulekindlaid pükse ei viitsi rolleristid tihti enne sõitu jalga venitada. Olen ise ka selle koha pealt laisk, eriti kuna sületekk (või sõidutekk) peab nii vihma kui tuult. Eestis vähepopulaarne (ja saadaval vaid tellides) sületekk on väga praktiline ja lihtne vahend oma sõiduhooaja pikendamiseks. Pikemalt kirjutasin sellest Vespa sõiduteki tutvustuses-arvustuses.

Soojendusega lenksud.

Endal nendega kogemus puudub, aga välismaa foorumites on väga palju kiidusõnu kuulda. Peale panemine keeruline ei tundu. Soojasid kindaid see ei asenda, sest soojendab kätt vaid peo seest, aga lisalahendusena kaalun kasutusele võtmist.

Rolleri tehniline seisukord.

Nii nagu suvel, nii tuleb ka talvel rolleri tehnilist seisukorda regulaarselt kontrollida.
* Tuled - Talvisel ajal, mil päevavalgust vähem muutuvad töötavad tuled veel olulisemaks. Kontrolli igal hommikul sõitma minnes piduri- ja suunatuled üle. Kasuta suunatulesid alati, pole kindel, et autojuht sind vastutulevate sõidukite tuledes üldse märganud on.
* Aku - Kui regulaarselt sõidad, siis ei pea aku pärast väga muretsema. Pikemaks külma seisma jätmine ei ole soovitatav, võta aku rollerilt maha, lae täis ja vii kuiva ja sooja järgmist sõidukorda ootama.
* Rehvide õhusurve - Kord paari nädala tagant tasub külmade rehvidega õhusurve üle mõõta, vale rehvisurve mõjutab kõvasti rolleri sõiduomadusi.
* Kummid - Siledaks kulunud kummid muutuvad talvel topeltohtlikuks, sest pidamine on sageli palju kehvem, kui suvel, väike jää kurvis võib saatuslikuks osutuda. Mõelda tasub spetsiaalsete naastrehvide (Eestis müüb näiteks StreetMoto Heidenau naastrehve) või S/M (snow and mud e. lumi ja muda) tähistusega rehvide (näiteks Continentali ContiNavigator) muretsemisele.
* Pidurid - On, ei ole? Piduritega tuleb talvel teisiti ringi käia kui suvel, aga ilma on päris kehva.

Sõiduolud
lmateade ja teeolud.

Hommikul kodust välja sõites tasub teada, mida lõuna või õhtu toob. Hommikune kuiv ja selge ilm võib lõunaks lumetormiks ja õhtuks sulaks pöörata. Kui kaugemale sõita plaanid, siis ära vaata ainult kodu lähedast ilmateadet, vaid ka sõidu sihtpunkti kohta. Tallinnas muutuvad sõiduolud linna piires üsna drastiliselt - kesklinna lumevabade teedega harjunule tulevad Nõmme lumised aiad ja kiilasjääga kaetud tänavad päris suure üllatusena.

Muutuvate teeoludega peab arvestama ja juhul kui tõesti päeval lumi peaks maha sadama, siis mõtle rahulikult, kas tihkad sellistes oludes tagasi koju sõita või on sul võimalik roller maha jätta ja sellele ilma paranedes järgi minna. Kutsu autoga sõber järgi, sõida ühistranspordi või taksoga, pole mõtet ennast asjatusse riskiolukorda panna.

Kui arvad, et saad sõitmisega hakkama, siis sõida rahulikult, ära pööra, kiirenda ega pidurda järsult, hoia ühtlast tempot ka siis, kui mõni lumisem või jäisem lõik ette jääb ja sellest mööda põigata pole võimalik. Su roller liigub intertsiga sellisest kohast üle ja/või läbi. Pidurdusmaa hoia pikem, alusta varem ja sujuvalt, sama kehtib kiirendamisel. Pilk suuna sinna kuhu tahad, et su roller liiguks, mitte otse esiratta ette maha. Sõiduasend ei tohiks pinges olla, nii hoiad lenksu liialt jäigalt ja ratas ei saa oma väikseid korrektsioone teha. Ise olen leidnud, et küünarnukkidest raputamine aitab käed ja õlad kiirelt lõdvestada.

Kõik need reeglid kehtivad ka siis, kui sõidu ajal ootamatult lörtsi või lund sadama hakkab. Kui edasi sõitmine turvaline ei tundu, siis pea kinni ja vaata, mis ilm teeb.

Ole autodele nähtav.

Eesti autojuhid pole harjunud, et rollerid või mootorrattad talvel ringi sõidavad. Nii ei oska nad meid tänavapildist otsida ja tuleb teha parim, et ennast silmatorkavaks muuta - alates korrektsest tulede kasutamisest helkurvestini. Mida silmatorkavam riietus ja kiiver, seda parem. Foori all seisvate autode vahele tasub pugeda vaid siis, kui oled kindel, et sul on aega rivi etteotsa jõudmiseks. Sõites pane kodu sõidurida kinni, ära hiili mööda teeserva nii et auto sulle kõrvale pugema mahuks. Järgmine autojuht ei pruugi üldse märgata, et sa seal oled. Ära sõida autojuhtide pimedas tsoonis. Kui sina ei näe juhti auto peeglites, siis ei näe tema sind ka.

Turvalist talvesõitu.

Inspireeritud ja suuresti tõlgitud siit: Never Lick A Frozen Fender And Other Tips for Winter Scooter Riding

Sildid: õpetus, sõidutehnika, sõitmine, talv, temperatuur, turvalisus, varustus