UrbaanUrr

Sügise saabumise ja ilmade külmenemisega muutus ka rolleriga sõit märgatavalt jagedamaks tegevuseks. Tuule- ja vihmakindlate pükste jalga vedamine on paras tüütus, eriti, kui igapäevane edasi-tagasi sõit on vaid 25 kilomeetrit. See laiskus plus Londonis nähtud rollerite sõidutekid viisid mind Motoboxi, kust endale Vespa sõiduteki tellisin. Paar nädalat läks aega (poe enda kommentaar oli, et Soomes, kust kaudu asju tellitakse, ei ole keegi seda tekki varem tellinud) ja oligi võluvahend kohal.

Sõidutekk kinnitub roolisamba külge, ulatub külgedelt põrandani-kereni ja ülevalt täpselt sõitja kehani. Spetsiaalse laia kummipaelaga saab selle ümber keha kinnitada, et tekk paigalt ei liiguks. Roolisambast hoiab Vespa tekk kinni magnetitega, mis on täiesti geniaalne lahendus. Teiste tootjate (näiteks Urbano Tucano) tekid kinnituvad spets rihmasüsteemidega ja on seetõttu kasutatavad erinevatel rolleritel (ostes tasub alati kontrollida, kas konkreetne tekk sinu mudelile sobib), aga nende kinnitamine ja eemaldamine on aeganõudvam tegevus.

Väikese harjutamisega saan teki tänu magnetkinnitustele külge-maha umbes minutiga, aga olen seda praegu nii tasulises parklas kui päeval kontori ees lihtsalt külge jätnud.

Vespa sületekk on valmistatud üsna jäigast veekindlast materjalist, mille alumist poolt katab pehme soe pind. Süüteluku juurde pääsemiseks on eraldi krõpsuga “auk”, kuigi ise pistan käe külje alt sisse, kuidagi mugavam on.

Külgedel on helkurribad, tagaosas avaneb tasku, kuhu saab asju panna ning kust saab välja tõmmata veekindla istmekatte, kui roller kuhugi välja seisma jätta.

Sõites ei pane sõidutekki eriti tähele, liigutusi see minu arvates kuidagi ei piira, vaid vahel harva kipub külgedelt laperdama, pole veel aru saanud, kust suunast siis tuul täpselt puhuma peab. Päris ideaalset soojust tekk muidugi ei paku, külgedelt puhub natuke ikka sisse ja külgedelt reisi samuti ei kata. Küll aga ei ole ma pidanud enam lisapükse kandma, sest soojust on piisavalt. 5-10 kraadi vahel jõuab mootor suisa nii soojaks minna, et Vespa GTS-i jahutusavadest hakkab põlvedele mõnusat sooja õhku puhuma. Külmemate kraadide ja lühemate otsade juures ei jõua mootor piisavalt soojeneda.

Lisa märtsis: Sademeterohke talvega olen ühe väikse miinuse veel leidnud - sületeki sees taskus peidus olev pikendus, mille saab seisma jätmise korral istme peale venitada, et see märjaks ei saaks, on liialt väike ja ei kata kogu istet. Tulemuseks märjad istmeküljed ja taga sõitjal kergelt märg tagumikualune. Kui üksi sõita, siis probleemi pole.

Kokku lapituna mahub sõidutekk ilusti nii istme alla kui ka pakikasti (sellisesse nagu siin pildil näha).

Nagu juba mainisin, siis on alternatiivid olemas ja nende hinnad on mõnevõrra soodsamad, kui Vespa originaaltekil (mis maksis 2000.- kanti). Võrdluseks tasub lugeda Tucano Urbano Termoscud‘i arvustust modernvespa.com foorumist.

Kokkuvõtteks - mina olen selle ostuga väga rahul. Sõit on soojem ja vihma korral ka kuivem, jääb ära jamamine lisapükstega. Paari sõidunädala järel tundub, et kvaliteet on tekil korralik. Kui sügisel-kevadel suuremad sõiduplaanid, siis tasub kindlasti sõiduteki ostmist kaaluda.

Sildid: arvustused, sõidutekk, varustus, vespa