UrbaanUrr

Vahva (rollerifännile loomulikult) video 80ndate Los Angeles’ist, kus video järgi roller kui transpordivahend jälle lahedaks muutumas oli. Kandiline ja veidi ulmeline Honda Elite saab kõvasti ekraaniaega, väike tagasivaade 50-60ndate modide ajastusse ka.

Tükk aega netis käinud sahinad ja hägused mobiiliga tehtud pildid said lõpuks kinnitust - Vespa tuli ametlikult oma uue, kõige võimsama GTS 300 i.e. Super mudeliga välja. Pressiteade on täis vahutavat lillelist juttu sportmudelist ja klassikalisest headusest, aga huviliste mitmed küsimused on täna veel vastuseta. Allpool täpsemalt.

GTS 300 Super on Vespa kõige suurema mootori töömahuga (278 kuupsentimeetrit) maksiroller, mille mootor on timmitud madalamaetel pööretel (eelmiste mudelitega võrreldes) parema tõmbe peale. Kui GTS 250-ga võrrelda, siis vastavad maksimaalne tõmme GTS 250 - 20,1 Nm @ 6500 ja GTS 300 - 22,3 Nm @ 5000. Tehnilise poole pealt on lõpuks Vespa ka tagarattale ketaspiduri peale saanud. Pettumust valmistab väiksema vennaga pea sama suur (või pigem väike) kütusepaak. Näis mis rehvid 300-le tehases alla pannakse, 250-l olevad Savad on küll üleüldise ostjate põlguse osaliseks saanud. Pressiteate ja olemasoleva tehnilise info põhjal muid sisulisi muudatusi polegi toimunud, küll on välimust siit-sealt värskendatud.
Loe edasi…

Esimene Bikeri Täika toimub 17.05 Motodepoo hoovis algusega 10.00-15.00. Oodatud on kõik eraisikutest müüjad kes tahavad oma seismajäänud kolast lahti saada. Hinnad peaks olema täikale vastavad. Vaata oma stuff kriitilise pilguga üle, ära päris sodi ka müüki too. Vahet pole kas müüd riideid, varosi või muud motostuffi. Depoo poolt saaks kasutada riidestangesid ja riidepuid. Kes tahab võib lihtsalt autolt või rattalt müüa. Lisainfo Biker.ee foorumis.

Body armor (turvapüksid-pluus? kaitsmetega särk ja püksid?) on korraliku mootorrattajope alternatiiv. Näiteks neile, kes ei leia endale meeldiva stiiliga “päris” motojopet ja tahaks oma tavalise nahktagi, parka või ülikonnaga edasi sõita. Samuti hea suvel, palava sõiduilmaga kandmiseks. Piltlikult öeldes on tegu tugevalt keha ümber hoidva särgiga, millesse sisse õmmeldud õla- ja küünarnukikaitsmed, osadel versioonidel ka selja- ja rinnakaitsmed. Motokrossitajad on sellist “rüüd” juba ammu kandnud, tänavasõitu sobivad variandid on pigem viimaste aastate lisandus.

Tootjaid on kindlasti palju, ise surfisin veidi Bohni kodukal, sest seda firmat soovitati Modernvespa foorumites. Naistele paremini istuvat versiooni teeb Cameleon, aga sealt vesti tellinud Modernvespa lugeja polnud päris veendunud Elan Invisible Armor‘i kaitsevõimes - kaitsmed veidi väikesed ja ei tundu nii tõhusad, kui korraliku tagi sees olevad. Camelon olla lubanud, et aasta teises pooles tuleb tõhusamat kaitset pakkuv mudel välja.

Eesti suved võivad kohati päris soojaks minna, eriti aeglases linnaliikluses passides, et motojope, millel küll vooder välja käib ja jahutusavad ka olemas, võib ikkagi liiga palavaks osutuda. Kui lisaks soov armsaks saanud, kuid ebaturvalise jope või linnariietega sõita, siis tasub body armorit (näiteks ülemisel pildil olevat Bodyguard Airtex särki) kaaluda küll. Muuseas, palava sõidujope alternatiiviks on ka nn mesh-joped, mis õhu läbilaskvast materjalist tehtud, kuid õlgades-küünarnukkides korralikke kaitsmeid sisaldavad. Eesti poodides saada olemise kohta ei oska midagi öelda, ei ole eriti motopoodides ringi surfinud.

Tunnistan ausalt, et eelmisel suvel sai palavate ilmadega väga suviselt - särgi, lühikeste pükste ja plätudega sõidetud. Väiksemgi kukkumine lõppeks sellisel juhul väga kurvalt. Näis, kas sel suvel sama moodi lollisti riskin või hakkab vanuse lisandudes ka turvalisus olulisemaks muutuma :)

Kolmapäevast saadik on sõidupaus, sai teisi liiklusvahendeid kasutades Tartus käidud, kus jalad ja ratas palju mõistlikuma liikumismoodusena tundusid. Enne jõudis ilma aga ka Tallinnas üsna suviseks muutuda. Nii oli kolmapäevases tipptunnis koju sõit üsna palav. Mis siis, et Rukka tuulekindla särgi juba mõnda aega tagasi kodus ära riiulisse pakkisin. Suvisemaid kindaid oleks vaja. Siiani hästi teeninud Tucano Urbano Softy kinnaste osas sai tegelikult juba eelmisel suvel selgeks, et suvekuudel liialt palavad. Nädal tagasi koju tulnud sama firma kataloogist jätsid Morganid (kõrval pildil) väga sümpaatse ja stiilse mulje. Ilusaid kindaid on neil teisigi.

Mis veel? Viimased paar kuud olen arvestust pidanud oma Urri bensukulu üle. Laias laastus saab paagitäiega 200 kilomeetrit sõita. Tangin enamasti 7,3 liitrit korraga ja maksan selle eest 120/130 krooni. Pole paha. Kuigi Vespa GTS-il võiks küll suurem paak olla, mäletan eelmise suve pikematest sõitudest, kuidas pidevalt peab arvestama, et kus ja millal järgmine bensiinijaam teele jääb.

Suvistest kulutustest terendab täiskiivri (no ei leia kuidagi ilusat) ostmine, suvisemad kindad ja ka 10-tuhande kilomeetri hooldus. Seni meelel mõlkuv pikem matk võib tähendada ka külgkottide soetamist.

Ja ükski post poleks täielik, kui ma midagi kiivritest ei kirjutaks. Kuigi otsin täiskiivrit, siis silma jäävad ikkagi eelkõige lahtised rolleri stiiliga palju paremini haakuvad koorikud. Seekord tegu Belli toodanguga, millel toredad kreemjates toonides siiruviirulised kiivrid. Mingisugust Shorty varianti on ka Web Bike World arvustanud ja neile tavapäraselt lahtine kiiver häid hindeid ei saa. Kiivritüübid ja nende turvalisus vääriks täiesti eri postitust.

Jaapanis tundub suurte maksirollerite tuunimine üsna pop tegevus olevat. Ja kui selline kamp kusagil tänavanurgal lösutab, siis ma küll vaataks, et päris lahedalt badass :) Pildi autoriks ShonanKuma.

Kirjutasin märtsis, et minu rollerile Vespa GTS-ile sobivad valge servaga rehvid tuleb ise teha. Vahepeal on olukord paranenud ning USA rolleripood Motorsport Scooters on rehvitootja Shinkoga koos erinevatele Vespa mudelitele istuvad kummid poodi toonud. Peale paari päevast kõhklemist tellisin endale täna komplekti kumme ära. Koos transpordiga kulub 200 dollarit (+ hiljem Eesti tolli- ja käibemaks) e. odava lõbuga tegu pole, aga edevus ja uudishimu on liialt suured. Shinko on vanematele 10-tolliste rehvidega Vespa PX-idele juba aastaid valge servaga (või whitewall nagu seda inglise keeles kutsutakse) kumme teinud, suurematele rolleritele oli seni ainus võimalus valge serv ise peale joonistada. Kui kohale jõuavad ja alla saavad, siis näitan pilte.

Tehnilised andmed ka: sisekummita, suurused 120/70×12 ja 130/70×12, kiirusreiting on 150 km/h, pildilt vaadates tundub olevat keskmine muster e. midagi sarnase Vespal tehase poolt alla pandud Savadel (mida vespasõitjad ise eriti kõrgelt ei hinda).

Ah jaa, pildil ei ole mina, vaid hoopis Max sellest USA rolleripoest.

Veame kihla, et UrbaanUrr on Eesti kõige nishim teemablog Eestis. Käik 30 regulaarset lugejat, hääletage Ajaveeb 2008 konkursil UrbaanUrri poolt :) Kõige lihtsam seda teha siin oleval bänneril klikkides. Ma päris täpselt ei tea, miks see hääletamine hea on, aga teemablogi kategoorias võiks ju võita? :)

Täna Youtube’ist Märka mootorratturit! kampaania reklaamklippi leides meenusid päris mitmed muu maailma sama teema telereklaamid. Vaataja võib ise otsustada, kuidas Eesti reklaam võrdluse välja kannatab. Väike valik videoid allpool.

Pika algusega, aga eriti esimene klipp on oma ootamatuses vägagi meeldejääv.

Nädala alguses potsatas postkasti aprilli Motomaania number. Lisaks tavalistele rakettbaikidele, tuunimisaabitsale ja krossiülevaadetele leiab sealt nii mõndagi, mis otse või kaudselt rolleriteemaga haakub. Näiteks muhe lugu Jaan Kelnerilt (netis pigem tuntud Oldmopedi nime all), milles ta kandilist Yamaha Giggle rollerit testib (”Tõeline iga ilma ja iga tee sõiduk.”). Helen Urbanik on läbi käinud erinevad motovarustuse poed ja naistele ilusat ja hästiistuvat sõiduriietust leida. Kuna motomatkamise pisik on ka minus olemas, siis oli tore lugeda ka Urmas Kauniste kunagist Kiievis käigu lugu, kus Dnepri tehasest tsikleid toodi. Suurematel ajakirjalettidel võiks saadaval olla.